Suursaadik hr Kitaoka kohtus eelmise presidendi T.E. hr Toomas Hendrik Ilvesega, et rääkida Eesti digipöördega seotud teemadel
2020/11/24


24. novembril külastas Jaapani suursaatkonda endine president T.E. hr Toomas Hendrik Ilves. Kohtumisel hr Kitaokaga arutati riigi digitaliseerimisega seotud teemasid.
Kohtumisest võttis osa ka Jaapani saatkonna majandusvaldkonna eest vastutav teine sekretär hr Tomoya Shigenari.
T.E. hr Toomas Hendrik Ilves oli Eesti president aastatel 2006-2016. Tema järjekindlal eestvedamisel pandi alus digi-eduloole ning tänu sellele tuntakse täna Eestit kui kõige enam digitaliseerunud riiki.
Hr Kitaokal ja hr Shigenaril avanes suurepärane võimalus kuulata mitmeid huvitavaid seiku Eesti digitaliseerimise loost.
15-aastase Ameerika keskkooliõpilasena oli hr Ilves saanud eksperimentaalklassis ülesande luua arvutiprogramm pindala arvutamiseks. Sellega hakkama saamine oli oluline kogemus tema jaoks.
Eesti SKT oli 1938 aastal suurem kui Soomel, ent aastal 1992, kui Eesti oli äsja vabanenud Nõukogude võimust, oli see langenud ühele kaheksandikule Soome omast. Hr Ilves otsustas anda oma panuse, et Eesti taas tõuseks.
Hr Ilvest kuulates kangastus suursaadikule elavalt see tee, mille Eesti pidi läbima, et digipööret läbi viia.
Suursaadik mõistis ka, kui oluline oli kindel poliitiline tahe teha ID-kaardi omamine kõikidele kodanikele kohustuslikuks. Sellest võiks Jaapan õppida, et tulevikus digipööre edukalt läbi viia.
Kohtumine avaldas suursaadikule sügavat muljet ning ta soovib südamest tänada T.E. hr Toomas Hedrik Ilvest, et ta vaatamata keerulistele oludele otsustas kohtumisele tulla.
Kohtumisest võttis osa ka Jaapani saatkonna majandusvaldkonna eest vastutav teine sekretär hr Tomoya Shigenari.
T.E. hr Toomas Hendrik Ilves oli Eesti president aastatel 2006-2016. Tema järjekindlal eestvedamisel pandi alus digi-eduloole ning tänu sellele tuntakse täna Eestit kui kõige enam digitaliseerunud riiki.
Hr Kitaokal ja hr Shigenaril avanes suurepärane võimalus kuulata mitmeid huvitavaid seiku Eesti digitaliseerimise loost.
15-aastase Ameerika keskkooliõpilasena oli hr Ilves saanud eksperimentaalklassis ülesande luua arvutiprogramm pindala arvutamiseks. Sellega hakkama saamine oli oluline kogemus tema jaoks.
Eesti SKT oli 1938 aastal suurem kui Soomel, ent aastal 1992, kui Eesti oli äsja vabanenud Nõukogude võimust, oli see langenud ühele kaheksandikule Soome omast. Hr Ilves otsustas anda oma panuse, et Eesti taas tõuseks.
Hr Ilvest kuulates kangastus suursaadikule elavalt see tee, mille Eesti pidi läbima, et digipööret läbi viia.
Suursaadik mõistis ka, kui oluline oli kindel poliitiline tahe teha ID-kaardi omamine kõikidele kodanikele kohustuslikuks. Sellest võiks Jaapan õppida, et tulevikus digipööre edukalt läbi viia.
Kohtumine avaldas suursaadikule sügavat muljet ning ta soovib südamest tänada T.E. hr Toomas Hedrik Ilvest, et ta vaatamata keerulistele oludele otsustas kohtumisele tulla.