Suursaadik hr Kitaoka pidas kõne Jaapani-Eesti Sõprusühingu (JEFA) korraldatud virtuaalsel Eesti Vabariigi 30. taasiseseisvumise ja Eesti-Jaapani sõprussuhete 100.aastapäeva tähistamisel
2021/8/21
Suursaadik pidamas kõnet
Piduliku online-ürituse kava
21. augustil toimus Eesti Vabariigi 30. taasiseseisvumispäevale ja Eesti-Jaapani sõprussuhete 100.aastapäevale pühendatud online üritus. Korraldajaks oli Jaapani-Eesti Sõprusühing (JEFA) eesotsas esimehe hr Tadahiko Yoshinoga. Suursaadik osales tseremoonial peasekretär pr Hideko Arai kutsel
Kõigepealt leidis aset tseremoniaalne osa. Pr Arai oli õhtu juhiks.
Pärast hümnide laulmist esinesid kõnega JEFA esimehe hr Yoshino, Eesti suursaadiku Tokyos T.E. hr Väino Reinarti abikaasa pr Kaire Jürgenson ja endine suursaadik T.E hr Toivo Tasa.
Ühiselt vaadati 20. augustil eetris olnud uudistesaate katkendit, kus tutvustati taasiseseisvumispäeva sündmusi. Seejärel kõneles endine suursaadik T.E. hr Jaak Lensment.
Järgmisena vaadati 2019. aasta juubelilaulupeost rääkivat lühifilmi ning kuulati professor Shigenobu Inoue laulupeo teemalist ettekannet. Prof Inoue osales kahe aasta eest juubelilaulupeol ja jagas ka oma muljeid.
Seejärel pidas kõne suursaadik hr Hajime Kitaoka.
Suursaadik meenutas 25 aasta tagust aega, mil ta töötas nõunikuna Jaapani suursaatkonnas Soomes. Tänu oma tööle oli tal tollal võimalus peamiselt tollase Jaapani suursaadiku saatjana vahetevahel Tallinna külastada.
2019. aasta oktoobris saabus ta Eestisse, et alustada siin tööd suursaadikuna. Hr Kitaoka sõnul ei tundnud ta linna ära. Kesklinn tundus niivõrd võõras, et ta küsis teda saatnud saatkonna töötajalt kaks korda, kas see on tõesti Tallinn. Ta tõdes, et alles vanalinna jõudes tundis ta ära linna, mida oli ammu külastanud.
50-aastase nõukogude okupatsiooni mõju Eesti majandusele oli suur.
Kui Eesti vabariigi sisemajanduse kogutoodang oli olnud suurem kui Soomel, siis taasiseseisvumise järel oli see üks kaheksandik Soome SKT-st.
Hr Kitaoka sõnul on rõõm näha imelist majandusarengut, mille Eesti on läbi teinud.
Eesti riik eesotsas väljapaistvate inimestega nagu ekspresident hr Toomas-Hendrik Ilves, pani aluse digiarengule, mis on olnud majanduse taastamisel võtmetähtsusega.
Suursaadik hr Kitaoka rõhutas, et majandus ei taastunud lihtsalt tänu digiarengule, vaid selle taga olid eestlaste järjekindlad jõupingutused.
Ta lisas, et veel tähelepanuväärsem on see, kuidas on eestlastel on õnnestunud säilitada traditsioonid, kultuur ja keel ka 700 aastat kestnud võõrvõimude all.
Seejuures meenus suursaadikule üks vestlus pr Kaire Jürgensoniga, kui ta selgitas hr Kitaokale, et kultuuri säilimise peamine põhjus on eestlaste kangekaelsus. Suursaadik lisas, et tal on väga palju eesti sõpru, kes kõik on ka kangekaelsed ning see meeldibki talle kõige rohkem nende juures. Ta soovib, et eesti kultuur püsiks kaua ning eestlased jääksid oma karakterile truuks ka edaspidi.
Tseremoonia järel jätkasid osalejad vestlemist.
Suursaadik hr Kitaokal oli rõõm rääkida oma heade sõprade pr Taimi Pavese ja dr Ene Selartiga, sest nendega on vestlused alati huvitavad. Tore oli rääkida ka JEFA liikmetega, kes on alates Eesti taasiseseisvumisest edendanud kahepoolseid sõprussuhteid.
Suursaadikule tegi heameelt võimalus osaleda üritusel, sest ta sai palju uusi teadmisi.
Hr Kitaoka tänab veelkord pr Araid kutse eest üritusele.
Kõigepealt leidis aset tseremoniaalne osa. Pr Arai oli õhtu juhiks.
Pärast hümnide laulmist esinesid kõnega JEFA esimehe hr Yoshino, Eesti suursaadiku Tokyos T.E. hr Väino Reinarti abikaasa pr Kaire Jürgenson ja endine suursaadik T.E hr Toivo Tasa.
Ühiselt vaadati 20. augustil eetris olnud uudistesaate katkendit, kus tutvustati taasiseseisvumispäeva sündmusi. Seejärel kõneles endine suursaadik T.E. hr Jaak Lensment.
Järgmisena vaadati 2019. aasta juubelilaulupeost rääkivat lühifilmi ning kuulati professor Shigenobu Inoue laulupeo teemalist ettekannet. Prof Inoue osales kahe aasta eest juubelilaulupeol ja jagas ka oma muljeid.
Seejärel pidas kõne suursaadik hr Hajime Kitaoka.
Suursaadik meenutas 25 aasta tagust aega, mil ta töötas nõunikuna Jaapani suursaatkonnas Soomes. Tänu oma tööle oli tal tollal võimalus peamiselt tollase Jaapani suursaadiku saatjana vahetevahel Tallinna külastada.
2019. aasta oktoobris saabus ta Eestisse, et alustada siin tööd suursaadikuna. Hr Kitaoka sõnul ei tundnud ta linna ära. Kesklinn tundus niivõrd võõras, et ta küsis teda saatnud saatkonna töötajalt kaks korda, kas see on tõesti Tallinn. Ta tõdes, et alles vanalinna jõudes tundis ta ära linna, mida oli ammu külastanud.
50-aastase nõukogude okupatsiooni mõju Eesti majandusele oli suur.
Kui Eesti vabariigi sisemajanduse kogutoodang oli olnud suurem kui Soomel, siis taasiseseisvumise järel oli see üks kaheksandik Soome SKT-st.
Hr Kitaoka sõnul on rõõm näha imelist majandusarengut, mille Eesti on läbi teinud.
Eesti riik eesotsas väljapaistvate inimestega nagu ekspresident hr Toomas-Hendrik Ilves, pani aluse digiarengule, mis on olnud majanduse taastamisel võtmetähtsusega.
Suursaadik hr Kitaoka rõhutas, et majandus ei taastunud lihtsalt tänu digiarengule, vaid selle taga olid eestlaste järjekindlad jõupingutused.
Ta lisas, et veel tähelepanuväärsem on see, kuidas on eestlastel on õnnestunud säilitada traditsioonid, kultuur ja keel ka 700 aastat kestnud võõrvõimude all.
Seejuures meenus suursaadikule üks vestlus pr Kaire Jürgensoniga, kui ta selgitas hr Kitaokale, et kultuuri säilimise peamine põhjus on eestlaste kangekaelsus. Suursaadik lisas, et tal on väga palju eesti sõpru, kes kõik on ka kangekaelsed ning see meeldibki talle kõige rohkem nende juures. Ta soovib, et eesti kultuur püsiks kaua ning eestlased jääksid oma karakterile truuks ka edaspidi.
Tseremoonia järel jätkasid osalejad vestlemist.
Suursaadik hr Kitaokal oli rõõm rääkida oma heade sõprade pr Taimi Pavese ja dr Ene Selartiga, sest nendega on vestlused alati huvitavad. Tore oli rääkida ka JEFA liikmetega, kes on alates Eesti taasiseseisvumisest edendanud kahepoolseid sõprussuhteid.
Suursaadikule tegi heameelt võimalus osaleda üritusel, sest ta sai palju uusi teadmisi.
Hr Kitaoka tänab veelkord pr Araid kutse eest üritusele.
Osalejad tähistavad online-üritusel aastapäeva
30. aastapäeva tähistamiseks valminud film laulupidudest, mis linastus eelmisel päeval