Suursaadik hr Kitaoka hüvastijätukiri, mis on pühendatud kõikidele tema Eesti ja Jaapani sõpradele
2021/11/9
Koos president Karise ja rektor prof Asseriga
Koos välisminister Liimetsaga
Täna, 9. novembril lõpeb suursaadiku kahe aasta ja ühe kuu pikkune ametiaeg Eestis ning ta naaseb Jaapanisse.
See aeg oli tema jaoks liiga lühike ning koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangute tõttu tundus see veelgi lühem.
Ometi oli see rikas meeldejäävate hetkede poolest, mil ta tundis nii Eesti kui Jaapani sõprade lahket toetust, kes jagavad tema püüdlusi edendada Eesti ja Jaapani sõprust.
Pärast Jaapanisse naasmist lõpetab ta oma 42 aastat kestnud teenistuse diplomaadina ja ametnikuna.
Suursaadiku sõnul on ta jäänud Eestis lausa sõltuvusse, see on tema lemmik kõikide riikide hulgas, kus ta diplomaadina töötanud on.
Keskajast pärinev rikas ajalooline atmosfäär, selle taustal laotuv avar küberruum, mida katavad tihedad arvutivõrgustikud – selline on maailma üks arenenumaid digiriike.
Niipea kui olete seda tohutut kontrasti märganud, olete juba tahtmatult Eestisse armunud!
Eestis elades on suursaadik jõudnud veendumusele, et Jaapanil on Eestilt palju õppida.
Viimased 30 aastat on Jaapan seisnud silmitsi majandusraskuste ja demograafiliste probleemidega.
Neid probleeme saaks suursaadiku arvates lahendada digiteerimisega, millega Eesti on meisterlikult toime tulnud.
Kuna digitaliseerimine võimaldab infot levitada samaaegselt nii ettevõtte juhtide kui ka töötajate seas (nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt), võimaldab see parandada kasutusel olevaid strateegiad ja luua uusi. Digitaliseerimine aitaks vähendada ülemäärast bürokraatiat nii era- kui ka riigisektoris.
Eestis on nii palju Jaapanit hindavaid inimesi. Ka Jaapanis tuntakse Eesti vastu üha rohkem huvi.
Suursaadiku siiras soov on, et nende jaapanlaste arv, kes Eestit sügavuti mõistavad, tulevikus kasvaks.
Sel aastal tähistatakse Eesti-Jaapani sõprussuhete 100.aastapäeva.
Mis on varuks järgmiseks sajaks aastaks?
Suursaadik, olles varasemalt teabevaldkonda uurinud, nentis, et valdkonna ekspertidel on kombeks öelda: “Tulevikku ei ole võimalik ennustada, kuid tulevikuks on võimalik end ette valmistada.”
Ta on veendunud, et järgmise saja aasta jooksul arenevad kahepoolseid suhteid jõudsalt edasi.
Hoolimata koroonapandeemiast on ta järjepidevalt teinud pingutusi Eesti-Jaapani sõprussuhtete edendamiseks.
Tänu Eesti ja Jaapani sõpradele on tal olnud võimalik kogu oma ametiaja jooksul jätkata tööd selle eesmärgi nimel.
Ta tänab kogu südamest kõiki, kes teda on toetanud ning unistab juba päevast, mil saab tulla tagasi Eestisse - riiki, mida nii väga armastab. Suur suur tänu kõigile!
See aeg oli tema jaoks liiga lühike ning koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangute tõttu tundus see veelgi lühem.
Ometi oli see rikas meeldejäävate hetkede poolest, mil ta tundis nii Eesti kui Jaapani sõprade lahket toetust, kes jagavad tema püüdlusi edendada Eesti ja Jaapani sõprust.
Pärast Jaapanisse naasmist lõpetab ta oma 42 aastat kestnud teenistuse diplomaadina ja ametnikuna.
Suursaadiku sõnul on ta jäänud Eestis lausa sõltuvusse, see on tema lemmik kõikide riikide hulgas, kus ta diplomaadina töötanud on.
Keskajast pärinev rikas ajalooline atmosfäär, selle taustal laotuv avar küberruum, mida katavad tihedad arvutivõrgustikud – selline on maailma üks arenenumaid digiriike.
Niipea kui olete seda tohutut kontrasti märganud, olete juba tahtmatult Eestisse armunud!
Eestis elades on suursaadik jõudnud veendumusele, et Jaapanil on Eestilt palju õppida.
Viimased 30 aastat on Jaapan seisnud silmitsi majandusraskuste ja demograafiliste probleemidega.
Neid probleeme saaks suursaadiku arvates lahendada digiteerimisega, millega Eesti on meisterlikult toime tulnud.
Kuna digitaliseerimine võimaldab infot levitada samaaegselt nii ettevõtte juhtide kui ka töötajate seas (nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt), võimaldab see parandada kasutusel olevaid strateegiad ja luua uusi. Digitaliseerimine aitaks vähendada ülemäärast bürokraatiat nii era- kui ka riigisektoris.
Eestis on nii palju Jaapanit hindavaid inimesi. Ka Jaapanis tuntakse Eesti vastu üha rohkem huvi.
Suursaadiku siiras soov on, et nende jaapanlaste arv, kes Eestit sügavuti mõistavad, tulevikus kasvaks.
Sel aastal tähistatakse Eesti-Jaapani sõprussuhete 100.aastapäeva.
Mis on varuks järgmiseks sajaks aastaks?
Suursaadik, olles varasemalt teabevaldkonda uurinud, nentis, et valdkonna ekspertidel on kombeks öelda: “Tulevikku ei ole võimalik ennustada, kuid tulevikuks on võimalik end ette valmistada.”
Ta on veendunud, et järgmise saja aasta jooksul arenevad kahepoolseid suhteid jõudsalt edasi.
Hoolimata koroonapandeemiast on ta järjepidevalt teinud pingutusi Eesti-Jaapani sõprussuhtete edendamiseks.
Tänu Eesti ja Jaapani sõpradele on tal olnud võimalik kogu oma ametiaja jooksul jätkata tööd selle eesmärgi nimel.
Ta tänab kogu südamest kõiki, kes teda on toetanud ning unistab juba päevast, mil saab tulla tagasi Eestisse - riiki, mida nii väga armastab. Suur suur tänu kõigile!
Suur tänu teile kõigile!