Ajalooküsimused ja vastused

Viidatud dokumentides on esitatud Jaapani valitsuse seisukohad mitmes ajalooküsimuses. Käesoleva, küsimuste ja vastuste kujul üles ehitatud dokumendi eesmärk on selgitada Jaapani valitsuse seisukohti ja poliitikat seoses korduma kippuvate ajalooküsimustega.

1. küsimus: Kuidas käsitleb Jaapani valitsus viimase maailmasõja ajalugu?
2. küsimus: Kas on tõsi, et Jaapan ei ole ametlikult palunud vabandust sõjas kannatada saanud Aasia riikide käest?
3. küsimus: Milliseid sõjahüvitisi maksis Jaapan sõjas kannatanud riikidele ja rahvastele?
4. küsimus: Sõjahüvitiste küsimused on küll valitsuste tasandil lahendatud, aga kas on lahendatud ka kõik üksikisikute nõuded?
5. küsimus: Milline on Jaapani valitsuse seisukoht seoses nn sõjaaegsete lohutusnaistega?
6. küsimus: Kas on tõsi, et peaminister Koizumi külastustega Yasukuni pühamusse püütakse õigustada Jaapani varasemat koloniaalvõimu ja agressiooni?
7. küsimus: Välisriigid on kritiseerinud Jaapani ajalooõpikuid. Kuidas neid õpikuid koostatakse?
8. küsimus: Milline on Jaapani valitsuse seisukoht seoses Nanjingi veresaunaga?
9. küsimus: Milline on Jaapani valitsuse seisukoht seoses Kaug-Ida rahvusvahelise sõjakohtuga (IMTFE)?
10. küsimus: Kas Jaapani meetmed minevikuküsimuste lahendamisel on Saksamaaga võrreldes ebapiisavad?

1. küsimus:
Kuidas käsitleb Jaapani valitsus viimase maailmasõja ajalugu?

1. Jaapan on minevikus oma koloniaalvõimu ja agressiooniga põhjustanud tohutut kahju ja kannatusi paljude, eriti Aasia riikide rahvastele. Jaapan vaatab neile ajaloolistele faktidele alandlikult näkku, olles alatiseks mällu talletanud sügava kahetsuse ja vabandades kogu südamest, ning on alates Teise maailmasõja lõpust olnud järjekindlalt resoluutsel seisukohal, et ta ei muutu mitte kunagi sõjaliseks jõuks, vaid majanduslikuks jõuks, ning järgib põhimõtet lahendada kõik küsimused rahumeelselt.

2. Sel moel on Jaapan vaadanud tõtt oma sõjalise minevikuga ning on sügavalt kahetsedes teinud suurimaid jõupingutusi, et luua tulevikku suunatud koostöösuhted Aasia riikidega, eriti Hiina ja Korea Vabariigiga. Töötame maailma rahu ja õitsengu nimel ka tulevikus.

(1. viide)
Väljavõte peaminister Junichiro Koizumi avaldusest (15. august 2005)
„Jaapan on minevikus oma koloniaalvõimu ja agressiooniga põhjustanud tohutut kahju ja kannatusi paljude, eriti Aasia riikide rahvastele. Neile ajaloolistele faktidele siiralt näkku vaadates väljendan ma veel kord sügavat kahetsust ja palun kogu südamest vabandust ning leinan kõiki sõjaohvreid nii kodumaal kui ka võõrsil. Olen kindlalt otsustanud mitte lasta kohutava sõja õppetundidel tuhmuda ning aidata kaasa rahu ja õitsengu saavutamisele maailmas ilma kunagi uuesti sõdimata.
Sõjajärgses ajaloos on Jaapan kuue kümnendi jooksul tegudega väljendanud kahetsust sõja pärast.
Ka vahetus Aasia riikidega paljudes valdkondades, näiteks majanduses ja kultuuris, on enneolematult kasvanud. Usun, et peame tegema koostööd teiste Aasia riikidega, eriti Jaapanist vaid kitsukese veeribaga eraldatud naaberriikide Hiina ja Korea Vabariigiga, et säilitada rahu ja edendada piirkonna arengut. Vaadates näkku minevikule ja tunnistades ajalugu, kavatsen luua Aasia riikidega tulevikku suunatud koostöösuhte, mis põhineb vastastikusel mõistmisel ja usaldusel.”

(2. viide)
Väljavõte peaminister Junichiro Koizumi Aasia–Aafrika tippkohtumisel peetud kõnest (22. aprill 2005)
„Jaapan on minevikus oma koloniaalvõimu ja agressiooniga põhjustanud tohutut kahju ja kannatusi paljude, eriti Aasia riikide rahvastele. Jaapan vaatab neile ajaloofaktidele alandlikult näkku. Olles alatiseks mällu talletanud sügava kahetsuse ja paludes kogu südamest vabandust, on Jaapan alates Teise maailmasõja lõpust olnud järjekindlalt resoluutsel seisukohal, et ta ei muutu mitte kunagi sõjaliseks jõuks, vaid majanduslikuks jõuks, ning järgib põhimõtet lahendada kõik küsimused rahumeelselt. Jaapan kinnitab veel kord oma otsust aidata kaasa rahu ja õitsengu saavutamisele maailmas ka tulevikus, hinnates maailma riikidega saavutatud usalduslikke suhteid.”

(3. viide)
Väljavõte peaminister Tomiichi Murayama avaldusest (15. august 1995)
„Nüüd, sõja lõpu viiekümnenda aastapäeva puhul, tuleb meeles pidada, et peame minevikku vaatama ajaloost õppetundide saamiseks ning jälgima, et me ei astu kõrvale inimühiskonna tulevase rahu ja õitsengu teelt.
Teataval ajalooperioodil, mis ei olnud väga ammu, valis Jaapan eksliku poliitika tõttu sõjatee, mis viis Jaapani rahva saatuslikku kriisi ning mis oma koloniaalvõimu ja agressiooniga põhjustas paljude, eriti Aasia riikide rahvastele, tohutut kahju ja kannatusi. Lootuses, et tulevikus sellist viga ei tehta, suhtun ma neisse ümberlükkamatutesse ajaloofaktidesse alandlikkusega ning väljendan veel kord sügavat kahetsust ja palun kogu südamest vabandust. Lubage mul väljendada sügavat leina kõigi selle ajaloo ohvrite pärast nii kodumaal kui ka võõrsil.”

(4. viide)
Näiteid Jaapani rahvusvahelisest panusest sõjajärgsel perioodil
- Jaapani ametlik arenguabi (ODA)
Alates 1954. aastast on Jaapan abistanud 185 riiki ja piirkonda ligikaudu 221 miljardi USA dollariga (2003. aasta seisuga).

- Panused ÜROsse
Jaapan on praegu teine suurim rahaline panustaja ÜROsse (19,468% kõigist hinnangulistest sissemaksetest perioodil 2004–2006). See ületab Julgeolekunõukogu nelja alalise liikme (välja arvatud USA) kogupanuse. (Ühendkuningriik 6,127%; Prantsusmaa 6,030%; Hiina 2,053%; Venemaa 1,100%)

- Isikkoosseisu panustamine
Rahvusvahelise kogukonna püüdlustes rahu ja stabiilsuse edendamiseks osaleb Jaapan ÜRO rahuvalveoperatsioonides, rahvusvahelises humanitaarabitegevuses ja rahvusvahelises valimiste vaatlemises. Muu hulgas on Jaapani isikkoosseis osalenud rahuvalveoperatsioonides Kambodžas, Mosambiigis, Süürias Golani kõrgendikel ja Ida-Timoris. Peale selle on omakaitsejõud alates 2001. aasta novembrist osalenud terrorismivastase võitluse koostöös ja abistamises, sealhulgas India ookeani piirkonnas tankimise toetamisel, ning alates 2003. aasta detsembrist on omakaitsejõud osalenud humanitaar- ja rekonstrueerimisabi tegevuses Iraagis.

Lisaks oli Jaapan 2004. aasta märtsiks Jaapani Rahvusvahelise Koostööagentuuri kaudu lähetanud kokku 280 000 töötajat tehnilise koostöö tegemiseks 166 riigis, vastu võtnud ligikaudu 280 000 praktikanti ning lähetanud 79 riiki ligikaudu 27 000 Jaapani ülemerekoostöö vabatahtlikku.

•           (1. allikas) Peaminister Junichiro Koizumi avaldus (15. august 2005)
•           (2. allikas) Peaminister Junichiro Koizumi Aasia-Aafrika tippkohtumisel peetud kõne (22. aprill 2005)
•           (3. allikas) Peaminister Tomiichi Murayama avaldus (15. august 1995)

2. küsimus:
Kas on tõsi, et Jaapan ei ole ametlikult palunud vabandust
sõjas kannatada saanud Aasia riikide käest?

1. Jaapan on alatiseks mällu talletanud sügava kahetsuse ja palub kogu südamest vabandust selle tohutu kahju ja kannatuste pärast, mida ta on minevikus oma koloniaalvõimu ja agressiooniga põhjustanud paljude, eriti Aasia riikide rahvastele. Jaapan on mitmel puhul selgelt väljendanud kahetsust ja palunud vabandust ning kinnitanud oma otsust tagada, et selline kahetsusväärne ajalugu enam kunagi ei kordu, nagu öeldud peaministri 15. augusti 1995. aasta avalduses.

2. Peaminister Junichiro Koizumi väljendas kahetsust ja palus vabandust näiteks oma 15. augusti 2005. aasta avalduses. Kahetsust on väljendatud ja vabandust on palutud teiste riikide, sealhulgas Hiina ja Korea Vabariigi juhtide visiitide ajal meie riiki.

(1. viide)
Väljavõte Jaapani valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse ühiskommünikeest (29. september 1972)
„Jaapani pool tunnetab teravalt oma vastutust tõsise kahju eest, mida Jaapan on minevikus sõjaga põhjustanud Hiina rahvale, ja teeb endale valusaid etteheiteid.”

(2. viide)
Väljavõte Jaapani–Hiina ühisdeklaratsioonist, mis käsitleb sõprus- ja koostööpartnerluse loomist rahu ja arengu nimel (26. november 1998)
„Mõlemad pooled usuvad, et Jaapani ja Hiina suhete edasiarendamise tähtis alus on minevikule näkkuvaatamine ning ajaloo õige mõistmine. Jaapani pool järgib Jaapani valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse 1972. aasta ühiskommünikeed ning tollase peaministri Tomiichi Murayama 15. augusti 1995. aasta avaldust. Jaapani pool on teravalt teadlik vastutusest tõsiste kannatuste ja kahju eest, mida Jaapan on Hiina rahvale teataval minevikuperioodil toimunud Hiina-vastase agressiooniga põhjustanud, ning väljendab selle üle sügavat kahetsust. Hiina pool loodab, et Jaapani pool õpib ajaloost ning järgib rahu ja arengu teed. Sel alusel arendavad mõlemad pooled pikaajalisi sõprussuhteid.”

(3. viide)
Väljavõte Jaapani ja Korea Vabariigi ühisdeklaratsioonist: Jaapani ja Korea Vabariigi uus partnerlus 21. sajandi künnisel (8. oktoober 1998)
„Jaapani ja Korea Vabariigi käesoleva sajandi suhetele tagasi vaadates tunnustas peaminister Obuchi alandlikult ajaloolist fakti, et Jaapan on teataval minevikuperioodil Korea Vabariigi rahvale oma koloniaalvõimuga põhjustanud tohutut kahju ja kannatusi, ning väljendas sügavat kahetsust ja palus kogu südamest vabandust.“

•           (4. allikas) Jaapani valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse ühiskommünikee (29. september 1972)
•           (5. allikas) Jaapani ja Korea Vabariigi ühisdeklaratsioon: Jaapani ja Korea Vabariigi uus partnerlus 21. sajandi künnisel (8. oktoober 1998)

3. küsimus:
Milliseid sõjahüvitisi maksis Jaapan sõjas kannatanud riikidele ja rahvastele?

1. Teise maailmasõja lõpus käsitles Jaapan asjaomaste riikidega ühiselt sõjahüvitiste, vara ja nõuete küsimusi. Tegemist oli rahvusvahelise üldsuse poolt tol ajal üldiselt aktsepteeritud meetodiga.

2. Konkreetselt sõlmis Jaapan asjaomaste riikidega San Francisco rahulepingu, kahepoolsed rahulepingud, kokkulepped ja muud instrumendid ning maksis nende alusel heauskselt sõjahüvitisi ja täitis oma muid kohustusi. Sel moel on sõjaga seotud nõuete küsimused nende lepingute, kokkulepete ja instrumentide osalisriikidega juriidiliselt lahendatud.

(1. viide)
Näiteid San Francisco rahulepingu alusel makstud sõjahüvitistest
•           Filipiinidele maksti sõjahüvitisi summas 550 miljonit USA dollarit (198 miljardit jeeni) ja Vietnamile 39 miljonit USA dollarit (14,04 miljardit jeeni).
•           Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kaudu maksti sõjavangidele hüvitist 4,5 miljonit naelsterlingit (ligikaudu 4,54109 miljardit jeeni).
•           Jaapan loobus kõigist ülemerevaradest (ligikaudu 23,681 miljardit USA dollarit ehk 379,499 miljardit jeeni).

(2. viide)
Üksikute rahulepingute ja muude kokkulepete alusel makstud sõjahüvitised
•           Birmale maksti sõjahüvitisi summas 200 miljonit USA dollarit (72 miljardit jeeni) ja Indoneesiale 223,08 miljonit USA dollarit (80,3088 miljardit jeeni).
•           Jaapani ja Nõukogude Liidu ühisdeklaratsiooniga (1956) loobus Nõukogude Liit sõjahüvitiste nõudmisest Jaapanilt ning mõlemad pooled loobusid kõigist sõjakahju hüvitamise nõuetest.

•           (6. allikas) San Francisco rahulepingu asjakohased artiklid
•           (7. allikas) Jaapani sõjajärgsete maksete üksikasjad (sõjahüvitised, varad ja nõuded)

4. küsimus:
Sõjahüvitiste küsimused on küll valitsuste tasandil lahendatud,
aga kas on lahendatud ka kõik üksikisikute nõuded?

1. Teise maailmasõja lõpus käsitles Jaapan asjaomaste riikidega ühiselt sõjahüvitiste, vara ja nõuete küsimusi ning tegeles samal ajal ka üksikisikute nõuetega. Näiteks San Francisco rahulepingu kohaselt loobuti kõigist liitlasriikide ja Jaapani kodanike nõuetest seotud riikide ja nende kodanike vastu.

2. Sel moel on üksikisikute nõuete küsimused San Francisco rahulepingu, kahepoolsete lepingute, kokkulepete ja muude dokumentideinstrumentide osalisriikidega juriidiliselt lahendatud.

(1. viide) San Francisco rahuleping
Artikli 14 lõige b (väljavõte)
„Kui käesolevas lepingus ei ole osutatud teisiti, loobuvad liitlasriigid kõigist liitlasriikide kahjutasunõuetest, liitlasriikide ja nende kodanike muudest nõuetest, mis tulenevad Jaapani ja tema kodanike sõjaaegsest tegevusest, ning liitlasriikide nõuetest seoses okupatsiooni otseste sõjaliste kuludega.”

Artikli 19 lõige a
„Jaapan loobub kõigist Jaapani ja tema kodanike nõuetest liitlasriikide ja nende kodanike vastu, mis tulenevad sõjast või sõjaolukorrast tingitud tegevusest, ning loobub kõigist nõuetest, mis tulenevad mis tahes liitlasriigi relvajõudude või ametiasutuste viibimisest, operatsioonidest või tegevusest Jaapani territooriumil enne käesoleva lepingu jõustumist.”

5. küsimus:
Milline on Jaapani valitsuse seisukoht seoses nn sõjaaegsete lohutusnaistega?

1. Jaapani valitsus tunnistab, et nn sõjaaegsete lohutusnaiste küsimus on tõsiselt haavanud paljude naiste au ja väärikust.  Jaapani valitsus on palunud siiralt vabandust ja avaldanud kahetsust kõigi nn sõjaaegsete lohutusnaiste ees, kes on kannatanud mõõtmatut valu ning saanud ravimatuid kehalisi ja hingehaavu.

2. Ehkki kõik sõjahüvitiste, vara ja nõuete küsimused, sh nn sõjaaegsete lohutusnaiste küsimused on juriidiliselt lahendatud, on Jaapani valitsus nüüdseks kõrgesse ikka jõudnud endistele nn lohutusnaistele reaalse abi pakkumiseks teinud maksimaalset koostööd Aasia naiste sihtasutusega, mis juhib arstiabi- ja hoolekandeprojekte ning maksab nn heastamisraha.

(1. viide)
Ülevaade Aasia naiste sihtasutuse tegevusest
•           Aasia naiste sihtasutus on Filipiinidel, Korea Vabariigis ja Taiwanis, kus valitsus ja muud organid on tuvastanud endisi nn lohutusnaisi, maksnud 2 miljonit jeeni nn heastamisraha igale 285 endisest nn lohutusnaisest ning rakendanud arstiabi- ja hoolekandeprojekte.

•           Madalmaades, kus endiste lohutusnaiste tuvastamist ei ole tehtud, on Aasia naiste sihtasutus kolme aasta jooksul toetanud ligikaudu 255 miljoni jeeniga projekti, millega parandatakse endiste lohutusnaiste elamistingimusi. Projekti viib ellu Madalmaade projektirakenduskomitee, mis on toetanud 79 abisaajat.

•           Indoneesias, kus endiste lohutusnaiste tuvastamisega on raskusi, kohustus Aasia naiste sihtasutus 1997. aastal maksma kümne aasta jooksul 380 miljonit jeeni rahalist toetust Indoneesia valitsuse projekti raames, millega edendatakse eakatele suunatud sotsiaalhoolekandeteenuseid. 2005. aasta jaanuari seisuga on loodud 21 sotsiaalhoolekandeasutust, millesse on majutatud 200 inimest.

•           2005. aasta jaanuari seisuga oli Aasia naiste sihtasutus kõigis riikides ja piirkondades peale Indoneesia oma nn heastamisprojektid lõpule viinud ning teatas sihtasutuse tegevuse lõpetamisest 2007. aasta märtsis.

(2. viide)
Väljavõte riigisekretär Yohei Kono avaldusest nn lohutusnaiste küsimuse uuringu tulemuste kohta (4. august 1993)
„Uuringu tulemused, mille kohaselt nn lohutuspunktid tegutsesid ulatuslikes piirkondades pikka aega, näitavad, et lohutusnaisi oli palju. Lohutuspunktid tegutsesid toonaste sõjaväeasutuste taotlusel.  Toonane Jaapani sõjavägi oli otseselt või kaudselt seotud lohutuspunktide loomise ja haldamisega ning neisse lohutusnaiste paigutamisega.

Vaieldamatult oli see toonaste sõjaväeasutuste osalemisel sooritatud tegu, mis tõsiselt haavas paljude naiste au ja väärikust. Jaapani valitsus soovib kasutada võimalust, et paluda veel kord siiralt vabandust ja avaldada kahetsust kõigi nende ees, olenemata päritolust, kes kannatasid lohutusnaistena mõõtmatut valu ning said ravimatuid kehalisi ja hingehaavu. Meie, Jaapani valitsus, oleme kohustatud jätkama õpetatud ringkondade seisukohti kuulates tõsist kaalumist, kuidas seda kahetsust kõige paremini väljendada.”

•           (8. allikas) Jaapani valitsuse hiljutine poliitika nn sõjaaegsete lohutusnaiste küsimuses (veebruar 2005)

6. küsimus:
Kas on tõsi, et peaminister Koizumi külastustega Yasukuni pühamusse
püütakse õigustada Jaapani varasemat koloniaalvõimu ja agressiooni?

1. Peaminister Koizumi on seoses oma külastustega Yasukuni pühamusse öelnud järgmist: „Minu külastuse eesmärk oli siiralt leinata kõiki neid, kes meie riigi ajaloo vältel alates Meiji restauratsioonist on kaotanud elu oma riigi eest, jättes iseenese saatusest hoolimata maha oma pered. Usun, et Jaapani praegune rahu ja õitseng põhineb paljude sõjas elu kaotanud inimeste hindamatul ohvril. On oluline, et me edaspidi kindalt järgime otsust omaks võtta rahu ja keelduda sõjast, et tagada, et me mitte iialgi enam ei käi traagilist sõjateed.” Nendest sõnadest on ilmne, et peaminister ei kavatse õigustada Jaapani varasemat koloniaalvõimu ja agressiooni.

2. 15. augusti 2005. aasta avalduses ja 22. aprillil 2005 toimunud Aasia–Aafrika tippkohtumisel ütles peaminister Koizumi: „Jaapan on minevikus oma koloniaalvõimu ja agressiooniga põhjustanud tohutut kahju ja kannatusi paljude, eriti Aasia riikide rahvastele. Jaapan vaatab neile ajaloofaktidele alandlikult näkku. Olles alatiseks mällu talletanud sügava kahetsuse ja paludes kogu südamest vabandust, on Jaapan alates Teise maailmasõja lõpust olnud järjekindlalt resoluutsel seisukohal, et ta ei muutu mitte kunagi sõjaliseks jõuks, vaid majanduslikuks jõuks, ning järgib põhimõtet lahendada kõik küsimused rahumeelselt.”

•           (9. allikas) Peaminister Junichiro Koizumi märkus Yasukuni pühamu külastamisel (21. aprill 2002)
•           (10. allikas) Jaapani valitsuse põhiseisukoht seoses peaminister Koizumi külastustega Yasukuni pühamusse (oktoober 2005)
7. küsimus:
Välisriigid on kritiseerinud Jaapani ajalooõpikuid.
Kuidas neid õpikuid koostatakse?

1. Jaapanis kirjutavad ja toimetavad õpikuid erasektori kirjastajad, kes esitavad need sertifitseerimiseks hariduse, kultuuri, spordi, teaduse ja tehnoloogia ministeeriumile (MEXT). MEXTi ekspertide nõukogu arutab, kas raamatu sisu sobib õpikuna kasutamiseks.

2. Õpikud peavad vastama õppekavadele, mis on koolihariduse üldine standard. Sellest eeldusest lähtudes jäetakse sisu ja kirjelduste üksikasjad autori otsustada.

3. Konkreetsemalt ei sertifitseerita ajalooõpikuid nii, et valitsus valib teatava seisukoha ajaloo või ajalooliste faktide tuvastamise suhtes. MEXT juhib tähelepanu puudustele kirjeldustes, olles neid kontrollinud objektiivsete akadeemiliste teadustulemuste ja asjakohaste teatmematerjalide põhjal.

4. Teisisõnu väljendatakse õpikute läbivaatamisel arvamust siis, kui need sisaldavad ilmseid vigu ja/või äärmiselt kallutatud kirjeldusi. Arvamuse avaldamisel ei anta aga konkreetseid juhtnööre kirjelduste muutmiseks.  MEXT ei muuda autori põhilist arusaama ajaloost ega nõua konkreetse ajaloosündmuse kajastamist õpikus.

5. Seetõttu ei pruugi arusaamad ajaloost ja konkreetsete õpikute vaatenurk kokku langeda valitsuse seisukohtadega.

8. küsimus:
Milline on Jaapani valitsuse seisukoht seoses Nanjingi veresaunaga?

1. Jaapani valitsuse arvates ei saa eitada, et pärast Jaapani sõjaväe sisenemist Nanjingi 1937. aastal tapeti suur arv tsiviilisikuid ning sooritati rüüstamisi ja muid kuritegusid.

2. Tegeliku ohvrite arvu kohta on aga palju teooriaid ning Jaapani valitsus leiab, et nende täpset arvu on raske kindlaks teha.

3. Jaapan tunnistab avameelselt, et on teataval ajalooperioodil oma koloniaalvõimu ja agressiooniga põhjustanud tohutut kahju ja kannatusi paljude, eriti Aasia riikide rahvastele, ning on kindlalt otsustanud enam mitte kunagi sõdida, vaid astuda rahu teed, olles alatiseks mällu talletanud sügava kahetsuse ja paludes kogu südamest vabandust.

 

9. küsimus:
Milline on Jaapani valitsuse seisukoht seoses
Kaug-Ida rahvusvahelise sõjakohtuga (IMTFE)?

1. Kaug-Ida rahvusvahelise sõjakohtu (IMTFE, tuntud ka Tokyo kohtuprotsessina) moodustasid liitlasriigid pärast Teist maailmasõda, et mõista kohut Jaapani A-klassi sõjakurjategijate üle. Muu hulgas rahu- ja inimsusvastaste kuritegude eest anti kohtu alla 28 inimest. Nendest 25 mõisteti süüdi, ülejäänud surid haigusesse või vabastati.

2. Jaapani valitsus teadvustab, et selle otsuse kohta on esitatud mitmesuguseid väiteid. Jaapan on aga IMTFE otsust aktsepteerinud San Francisco rahulepingu artiklis 11. Seetõttu leiab Jaapani valitsus riikidevahelistes suhetes, et tal ei ole alust kohtuotsusele vastuväiteid esitada.

(Viide)
San Francisco rahulepingu artikkel 11
Jaapan aktsepteerib Kaug-Ida rahvusvahelise sõjakohtu ja liitlasriikide muude sõjakuritegusid käsitlevate kohtute otsuseid nii Jaapanis kui ka väljaspool Jaapanit ning täidab nendega Jaapanis vangistatud Jaapani kodanikele määratud karistused.  Õigust armu anda, karistust lühendada ja vange tingimisi vabastada ei tohi teostada ilma süüdimõistva riigi valitsuse või süüdimõistvate riikide valitsuste igakordse otsuseta ning Jaapani soovituseta. Kaug-Ida rahvusvahelise sõjakohtu poolt süüdimõistetud isikute puhul võib seda õigust teostada vaid sõjakohtus esindatud riikide valitsuste enamuse otsusel ja Jaapani soovitusel.

•           (11. allikas) Kaug-Ida rahvusvaheline sõjakohus (IMTFE) (Tokyo kohtuprotsess)

10. küsimus:
Kas Jaapani meetmed minevikuküsimuste lahendamisel
on Saksamaaga võrreldes ebapiisavad?

1. Nii Jaapan kui ka Saksamaa on oma n-ö ajalooküsimused lahendanud heas usus.

2. Samas erineb Saksamaa ja Jaapani ajalooline taust täielikult nii seoses Teise maailmasõja sündmustega kui ka sellega, millises sõjajärgses olukorras sõlmiti sõjajärgsed kokkulepped.  Näiteks käsitles Jaapan asjaomaste riikide sõjahüvitiste küsimusi ühiselt San Francisco rahulepingu, muude lepingute ja dokumentideinstrumentide alusel viisil, mida rahvusvaheline üldsus tollal üldiselt aktsepteeris. Teisalt on Jaapani valitsus teadlik sellest, et Saksamaa kasutas isiklike hüvitiste lähenemisviisi, sest ta ei saanud lahendada eri küsimusi, sealhulgas sõjahüvitiste küsimusi kõigi riikidega ühiselt, nagu seda tegi Jaapan, sest Saksamaa oli pärast sõda jagatud Ida- ja Lääne-Saksamaaks.

3. Jaapan ja Saksamaa on seega kasutanud sõjajärgsete lahenduste puhul eri lähenemisviise ning kahe riigi võetud meetmeid ei saa lihtviisiliselt võrrelda ega hinnata.

(01.01.2006)